Saarõ Vello ja timä iistvõtmisõ’ – teenetemärgiga õnnistõt (0)

Saarõ Vello ja timä iistvõtmisõ’ – teenetemärgiga õnnistõt

Kauksi Ülle

Verska sanatooriumi juhataja ni Verska vallavolikogo esimiis Vello Saar sai vabariigi aastapäävä puhul presidendilt Valgõtähe IV klassi teenetemärgi.
Saarõ Vellolõ tull´ teenetemärk ettevõtlusõ ja kohaligu elo edendämise iist Põlvamaal, a niisamatõ kohaligu spordielo edendämise ni intellektipuudõga noortõ Maarja külä tugõmisõ iist.
Saarõ Vello om kõgõpäält tuntu Verska sanatooriumi juhina, seto aktivistina ja tä om pikält olnu Verska vallavolikogo liigõh, ollõh viimädse kolmõ kuuhsaisu esimiis. President Ilves and´ teenetemärgi’ üle inne eissaisvuspäivä, 23. veebruaril.

Külästä Saarõ Vellot päämädsel tüüpostil Verska sanatooriumih, õt õnnitlõda’ autasu puhul ja uuri’ aolehelugõjidõ jaost, mis vahtsõt plaanih tetä’. Sanatooriumi majah omma’ sildi’, õt majah om remont ja kerkünü om vahtsõnõ majalaiõndus, manoehitüs. Õkva objektilt juhataja tulõgi.

Om hüä miil, õt s´ookõrd sai korgõ tunnustusõ just juht ja ettevõtja, om jo varahamba auhindu tulnu inämb tavaperädse seto kultuuriga tegelejile. Ku kavva olõt olnu seotu Verska sanatooriumiga?

Saarõ Vello: 12. aprillil saa 23 aastat, ku ma olõ juhtnu s´ood asutust. Tüüle tulli taha’ 1983. aastal. Kuna tuulaiga oll´ sanatooriumih vaba bussijuhi aamõtikotus, sis kõgõpäält naksigi palka saama tuu tüü iist. Samah oll´ tuu aig, koh käve’ sanatooriumikompleksi ehitüstüü’ ni tull´ tetä’ kõkkõ ja ka mu opitu insener-mehaaniku elokutsõga seonduvit töid, mis olli’ sanatooriumilõ vajaligu’. Mõnõ ao peräst saigi mu põhiaamõtist tüütämine ehitüsala pääinsenerinä. Tuu oll´ ummamuudu huvitav aig. Sis pidi tuu jaost, õt midägi vajalikku hanki’, Vinnemaad pite sõitma ja kõik vaivaga vällä ajama. Peräh olli juhataja asõtäütjä.

Siih kabinetih riiuli pääl om hulga aupaprit Verska Sanatooriumilõ, koh pääl 3 A tähte – suurõperäne. Mis tuu edukusõ saladus om?

Aupaprõ’ olõ-i erälde iihmärk, a hüä ku tähele pandas. Juhil tulõ õks arõngut iist vitä’ vai takast tougada’, a põhilidsõlt hüä tulõmusõ tagasõ’ õks tubli’ tüütegijä’, kiä’ tagasõ’ külästäjä rahulolu. Verska om maavara poolõst jumala puult õnnistõt kotus. Muda ja mineraalvesi olõmah. S´oo om annu alosõ siiä’ sanatooriumi tetä’. Kavvõhaarduva pilguga oll´ Treski küläst peri umaaignõ ENSV Põllumajandusvaltsusõ juhataja Vassili Talumees, kiä saisõ sanatooriumi asutamisõ iist, õt piirkunda eloh hoita’. Inämb ku 35 aastat tagasi võeti edimätse’ kliendi’ aamõtligult ravilõ.
Ma olõ olnu umal aol Eesti Kuurort- ja Taastusravi Liidu (parhilla’ Eesti Spaaliit) ütest asutajast ja ka nüüd osalõ sektori katusorganisatsiooni tegemisteh. Viil olõ Eesti Rehabilitatsiooniasutustõ Liidu juhatusõ liigõh ni saa küländki pall´o naidõ organisatsioonõ juhtorganidõh olõmisõ läbi üteh kõnõlda’ sektoridõ tegevüse arõndamisõl. Õks mändselgi määräl mõotas ka sändsel tasõmõl osalõminõ ettevõttõ edukusõ saavutamist.
Tämbädsest pääväst om kolhoosõvaihõlidsõst ettevõttõst saanu kontsern, kohe kuulusõ’ sanatooriumi tütärettevõttõ’ OÜ Värska Vara, AS Värska Veekeskus ja OÜ Saatse Pansinonaat. Viimädsel palgapääväl sai sanatooriumist, spaast ja tütärettevõttõst Saatse pansionaadist palka 139 inemist. Noist üle 50 käävä’ taha’ tüühü välästpuult valda.

Nii õt tõmbõkeskus Verska?

Noolõkõnõ Verska ku tõmbõkeskusõ poolõ oll´ tävveste olõmah tõmbõkeskuisi uuringidõ kaardi pääl. Kõiki tüükotustõ pääle olõ-i kotussõpäält inemisi võtta’. Näütüsest arstõ õi olõ’ siist võtta’. Olõ kõnõlnu ka siih noorilõ, õt opkõ’ arstist. No vähämbält uma tütär kullõl´ ja opsõ füsioterapeudist.
Kohepoolõ kuurortravih arõngu’ läävä’?

Äkki pias kõnõlõma taandarõngust, võrrõldõh 90ndidõ aastidõga. Sis oll´ ravipaketi pikkus 21 päivä. S´ool aol olõ-i kellelgi nii pall´o rahha ja aigu. Ravipaketi’ omma’ inämbüste 6-7 päivä pikä’. Kuurortravi om mitusada aastat vana ravimuud. Riigi tukõ täl takah olõ-i, kõik om puhtalt patsiendi uma rahakoti pääl. Uuringidõst tulõ siski vällä, õt ka nädälidse ravi hüä mõo om viil poolõ aasta peräst tunda’. Meil om hulga püsükundõsit, kiä’ käävä’ aastah kõrra ravil. Ka tuu näütäs, õt mõo om. Siski olõs loodusravi puhul pikemb aig paremb, edimädse 10 pääväga või patsiendi enesetunnõh ka kehvembäst minnä’, inne ku alostas praavumisõ aig.

Mis ehitüs teil käu tah parhilla’?

Taha’ tulõva’ lisast olõmaholõvilõ vahtsõ’ ravikabineti’. Nakami Tarto Ülikooli ja Haapsaluga tegemä kuuhtüüd ja plaan om naada’ tegemä raviprotseduurõ mõodõ uuringit nii haigilõ ku ka tervile inemistõlõ. Tuu omgi vahtsõnõ suund. Õga pakette müümise päält jovva-i eriti säntsit uuringit tetä’, tulõ lisarahastusi otsi’ ja kuuhtüüd tetä’. Ka pakette müvvä’ om paremb, ku takah omma’ usaldusväärse’ tiidüsuuringu’. Spaa om sääne kergemb vorm, mi tahami õks arõnda’ innekõkkõ tõsitsit ravivõimaluisi. Kuu lõpuh saa vahtsihe ruumõhe kolli’ taastusravikabineti’ ja treeningsaali’ ni võimlõmissaali’. Suvõst om iihmärk saia’ valmis ka viil 20 majutuskotust.
Tõõmeeli muljetavaldav! Kõnõlõmi nüüd muust tegevüsest ka. Kuis vallavolikogo juhtmisõni tii vei?
Algusõ sai õks 1993. aastal. Anni nõuholõki kandidiiri’ vallavolikokko. Olli sääl edimädsel perioodil (kolm aastat) Lõvi Vello asõndusliikmõna. Säält jäigi tuu asi külge ja viimädse’ 11 aastat (2005. a pääle) olõ Verska Vallavolikogo esimiis olnu.

Kuis tuu seto as´a sisse minek ja Vanõmbidõ Kogo juhtminõ tull´?

Ka samal aol. Ku Hõrna Aare ja Lõvi Vello naksi’ jakkama umaaigsõt seto kongresse kõrraldamisõ traditsiooni, sis kuuholõki’ olli’ sagõhõhe tah sanatooriumih, nii tuu seto as´a sisse minek oll´, kuigimuudu märkamalda ja samah oll´ s´oo ku loomulik asi. Mitu kuuhsaisu om valitu minno kongressil Seto Kongressi Vanõmbidõ Kokko ja kats aastat om tulnu päävanõmbana juhti’ ka taa kogo tüüd.

„Noorõ’ maalõ“ om Su iist võet liikuminõ.

Ku joba vanõmbidõ kogoh olli ja päävanõmba aamõtiraha kaala panti, märge, õt mis õks pias tegemä, mis avitas Setomaa püüsümise jaost, sis löüdsemigi, õt noorõ’ omma’ võtmõküsümüs. Nii saigi kuuholõkil tuu plaan vällä üteldü ja tuu kiteti ka hüäst. Plaani sai tutvustõt ka SEIKih – seto ettevõtlikõ inemistõ klubi and´ huugu takast. Valitsusõ moodustõt Setomaa as´atundjidõ kuuholõkil tei ettekandõ. Tuu oll´ 2014. aasta jaanuarih ni sis panti toimkunda iist vidämä. Jo 2014. aasta septembrih pidi vällä tüütämä plaani. Sis kulusi viil aastajago päivi ja tuu ao joosul om mi vällätüütet tegevüskava siseministeeriumih ja EASih saanu 20 lehekülge pikäst meetmest.
Nüüd asi käu. Raha saaminõ jo käu, taotluisi esitädäs. Komisjoni’ liigusõ’ ringi, hindasõ’ objekte. 19. veebruaril tutvusti’ tüütoimkunna juht Meel Valk ja toimkunna liigõh Igor Taro Talinah Maaelo ministeeriumih „Noored Setomaale“ tegevüskava, tahetas liikumist laienda’ üle Eesti. Mi õi pias kadõdust tundma, a meil tulõ uhkõ olla’, õt mi vällätüütet plaan võedas võib-olla kõõh riigih kasutusõlõ.

Kuis Setomaa ühendämine lätt?

Nõuandõ’ õi tüütä’ ja optimismi om rassõ säilitä’, sälätakah om pikk tüü Mikitämäe tett ühinemisettepanõkiga, mille nää’ sis eis’ hüäs kitmäldä jäti’. Siski om Verska vald tennü ettepanõki alosta’ ühinemisläbikõnõlõmisi suurõmba kogo piiriviirside valduga. Nii om suurõmb võimalus, õt seto valla’ jääse’ õks ütte umavaltsustõ. Kuis ja kiä kellega ühines, om rohkõmb küsümüs Igor Mangilõ ku mullõ parhilla’. A lootus õks piat olõma. Õi olõ’ selgit vaatit Setomaa vallavolikogodõl – Miss´o sõltus naabridõst, Meremäe vallavolikogo esimiis Arno Vares rõhut´ valdu esindüse ütitsel lõunasöögil, õt timä taht, õt Meremäe vald om säntseh umavaltsusõh, mille lipp lehvis Võroh Jüri hultsal. Mikitämäe esindüs tulõ-s kohalõgi.

Ka valtsusõ tasandil om vaiõlusi ja riigikogoh om vasta võtmalda haldusreformi reguleeriv säädüs. Samal aol parhilla’ oldas valmis arvõstama setodõ sooviga moodustada’ umavaltsus, huulmalda tollõst, õt elänigõ arv jääs alla 5000 inemisõ. S´oo aasta om läbikõnõlõmistõ ja haldusreformiga mul pall´o tüüd. Hüä, õt mul omma’ sanatooriumih nii hüä’ tüütäjä’, õt lupasõ’ mul nii hulga ütiskundlikku tüüd tetä’.

Olõt põlinõ setomaalanõ, elät järve veereh, olõt ka kalamiis, mis hobisit Sul om?

Ma olõ Mikitämäe vallah üles kasunu, jo latsõna vanaimä käe kõrval pühhi aigu Verska keriguhe käunu. Verskahe tulli sis, ku sanatooriumi tüühü tulli. Kala- ja jahimiis ma olõ-i, a ku sõbra’ iist võtva’, käu vaehtõpääl võrk’ vette laskmah. Hobidõ küsümüs om sääne imelik, ku elät maal ja piat maia ni tahat ka umma köögivilja kasvata’, ku latsi perre’ eläse’ lähkoh, sis om tuud ehitämist ja majapidämist kõõst aost küländ. Raamadupuut om sääne kotus, kost tühä käega vällä saa-i. Ku huvitav raamat, tulõ ka unõaost mano võtta’. Huvvi pakva’ elo- ja aoluulitsõ’ raamadu’, ka krimka’ om hüä lugõminõ ao maahavõtmisõst ja õgapääväprobleemest vällätulõmisõst. Hindätävvendämisest tulõ lukõ’ ka erialatsit (juhtmisalatsit) raamatit. Olõ ka Äripäävä raamaduklubi liigõh. Parhilla’ om käsil raamat Jeltsini elost, mis om kirotõt Timothy J. Coltonil.

Ma olõ ka 2000. aastast pääle Põlva Lions Klubi liigõh ja säält kaudu tekküsi’ kontakti’ Maarja küläga, mis omma’ alalõ tämbädse pääväni. Kõrd kuuh tulõ löüdä’ aigu klubi ettevõtmistõh üteh lüvvä’ ja õks ka tuud saa liigitädä’ hobi ala.

Perre poolõ päält tege õnnõlikust ootus, õt keväjä om neländät latsõlast uuta’.

Edu ja tervüst Saarõ Vellolõ ja õnnitlusõ’ teenetemärgi puhul ka Setomaa lehelugõjilt!