SAATSE NULGA RAHVA TEGEMISE’ – ku küüsüt, sis ütte ja tõist saat õks tiidä’ (0)

SAATSE NULGA RAHVA TEGEMISE’ – ku küüsüt, sis ütte ja tõist saat õks tiidä’

Saatsehe sõitminõ võtt õks aigo – taa kotus jääs Vinne piiri viirde Setomaa peränulka ja õga Verska-Saatse tii ka kõgõ paremb olõ-i. Kotusõpäälidse rahva jutu perrä saa tüünädäli seeh õks vallakeskusõh Verskah ja maakunna süämeh Põlvah ummi asjo ajamah kävvü’. A puulpühä-pühäpäävä päse-i ilma uma massinalda kohegipoolõ: taha’ nulka käü-i üttegi bussi. Sis palkat küläst mõnõ massinamehe, ku väiga om vaia minnä’.

Kiä veidkene s´oo kandi aoluku mälehtäs, tuu tiid, õt Saatse nulgah om umal aol hulga rahvast elänü. Eiski’ Pihkva 1580. aastidõ massupapridõ perrä tull´ läbi Saatse vana Petsere-Krupa tii ja Saatset ku umaette kotust nimetedäs edimäst kõrda joba 1673. aastagal – valmist saie edimäne puukerik. 1922. aastagast oll´ Saatse vallakeskusõs, a peräst sõta läts Satserinna külänõvvukogo joba Verska külge. Ildamba, sovhoosiaolgi, oll´ viil koolih latsi, rahval kodokandih tüükotussit ja rahvamajah pidol nuuri.

Küläpuut, bussijaam ja UMA RAAMADUKOGO hoitva’ küläello pistü
Koh om küläh kimmäs kokkokäumisõ kotus? Külä keskkottalõ jääs Saatse raamadukogo, koh mõnõ nädäli peräst peetäs tsõõrkot tähtpäivä – kogo avamisõst saa 70 aastakka. Umaaignõ Satserõnna raamadukogo tekk´ ussõ’ vallalõ 1946. aastaga 22. aprillil, edimädses juhatajas nakas´ algharidusõga Skitini Joan ja kraamigi olõ-s rohkõmb ku üts laud, a kõrraga tull´ piä 80 lugõjat. Ku 1958. aastal nakas´ tüühü Kala Helvi, kiä jäie tuu aamõdi pääle 41 aastagas, löüdü kogoh 5866 raamadut ja lugõjit oll´ 264. Viimädse ao, 2015. aasta andmidõ perrä om kogol kasutajit 132, lainutamisi arv küünüs 5005-ni ja kogoh om 10 132 raamadut.

Säntse’ numbri’ om perit Allasõ Linda käest, kiä tull´ Saatse raamadukokko 1995. aastagal – s´oo aastaga 1. aprillis saa täl täüs 21 tüüaastakka. Allasõ Linda kõnõlõs, et lukõ’ tahetas õks elolugusit, jutussit inemisi elokiirdkäügest ja aoluust – nii küüsüti päält Türgi filmi „Sajandi armastus“ kaemisõs kirändüst Türgimaa kottalõ. Aolehist teltäs parhilla’ kodo õnnõ Koitu vai Maalehte, tõisi aolehti ja aokirju kaias õks raamadukogoh. Tah om ka katõ arvudiga internetipunkt: õks piat mõistma nõvvu anda’, ku vaia massõ massa’ vai digiallkirja anda’. 2008. aastast müü juhataja ka Eesti Posti kaupu: markõ, postkaartõ ja ku vaia, tulõ avtada’ kaardi pääle ka tuud hüvvä ja õigõt salmi otsi’. Lainutajidõ siäh om piirivalvõkordoni aamõtnikkõ ja hooldõkodo hoolõalotsit. Kogoh om umaette vinnekeeline riiol, selle õt hooldõkodoh eläs ka vinne imäkeelega lugõjit. Om säntsitki lugõjit, kiä saa-i umal joul inämb tarõst vällä. Sis vii Allasõ Linda kirändüse näile eis’ tarrõ ja tuu peräh tagasi. Paistus, õt raamadukogo om s´oo ilma aigu sääne kotus, kost saa mitmõsugumatsi elohäti vasta api.

SAATSÕ MUUSÕUMIH tetäs suvõplaanõ ja oodõtas külälisi
Muusõumih kaejit õks käu, kukki peris ringiroitmisõ aig vai sis aamõtliguh keeleh turismihooaeg olõ-i viil pääle naanu. Verska talomuusõumi iistvõtmisõl peetäs keväjädsel koolivaheaol tah joba koolilatsilõ aoluulaagrit. Mõnigi küläline saa peris liinibussiga Verska sanatooriumist siiä’ kaema tulla’ – muusõumi man omgi parhilla’ lõpp-piatus. Nii trehväs siiä’ eiski’ peris kavvõlitsi võõrit, kiä’ varahamba olõ-i taast väikost muusõumist mitte midägi kuulnu.
Kevväi tuu hindäga üteh õgakeväjädses moodus saanu välähopmisõ päävä ja muusõumiüü, jakkus höste pääle naanu ütistüü keriguga. Suvõl peetäs vannost pühhist õks päätnitsapäivä, koh sugulasõ’ umavaihõl kokko saava’, ja joba valmstõdas kõrdapite Saatse kooli kokkotulõkis. Suvõ peräotsah om jälki Setomaa kohvigupäiv – muusõumi moro pääl om sis plaanih säänest ummamuudu kunstikohvkot pitä’. Tuu olõsi’ ka nigu väiko tenokumarus Saatse muusõumi luujalõ ja uma nulga kunstnigulõ Veeberi Viktorilõ.

JÄNESE LAMBAKASVATUSTALO and umalõ perrele maal tüükotussõ’
Taha-i õgaüts kotost kavvõh vahtsõt ello sisse säädä’. Saatse küle all Samarina küläh pidä Jänese Viktor üteh elokaaslasõ Annikaga esäkotoh 2011. aastagast pääle lambakasvatustallo. Täämbädses om põhikarja nii 70 lammast ja joudu pite saanu tuud suurõnda’ kõgõ inämb 150-päälidses. Lövvüs valgit ja kirivit, musta pääga tõvvulambit – kõiki näide pidämine ja õgapääväne süütmine käu mahepidämise kõrra perrä. Hüä, õt lambakasvatust toetõdas, kukki papridõ täütmine võtt uma ao ja inspektori’ käävä’ ka perrä kaemah, kas mahekasvatusõ kõrrast om kinni peetü. Üteh lüvväs ka Setomaa lambakasvatajidõ ütisüse tegemisi man. Lambalihha tahetas kõrrast rohkõmb, a villu olõ-i parhilla’ viil kohegi müvvä’.

Täämbädsel aol olõ-i abimehest talomehest naabrit, nõvvuandjast om hoopis internet, koh lövvüs oppuisi eiski lambidõ pügämise kottalõ. Lamba’ omma’ väläh, tsõõrtasõ’ ümbretsõõri ja uutva’ suvvõ, õgaüts om ummamuudu ja ummi tahtmisiga. Peremiis tunstas, õt s´oo kandi maa’ omma’ liivatsõ’ ja leedemullaga, haina kasus hõrrõlt – võipolla’ piat maad mano rentmä. A pernaanõ Annika kitt umma tüükat miist – ehtüstüü’ tüütarõ man omma’ poolõlõ, vahtsõst tahetas pruumi’ villamõsumassinat ja plaanih om lambaaidu mano tetä’. Keväjä tulõkist andva’ joba tiidä’ tsill´okõsõ’ tsilekese’, kiä laudah viil imä hannah käävä’. Tarrõ pite as´atas katõ ja poolõ aastaganõ vanaesä perrä hindäle nime saanu väiko Stepan. Peremiis Viktor imehtäs, õt ku liinasugulasõ’ küllä tulõva’, olõ-i näil sis ka mitte sukugi aigo. Umaette taloh olõt õks rohkõmb uma ao ja uma elo peremiis.

„Kodosaina’ raviva’,“ ütles raamadukogo juhataja Allasõ Linda, “küläh tulõ õga kõrd õks kiäki appi, ku hättä jäät.“ Taloperemiis Jänese Viktor kitt ka uma kandi lahkõ meelega inemisi ni imehtäs, mille muialpuul käu sakõstõ vaiõlus ja tülü ja minkperäst õi mõistõta’ umavaihõl minkahki kokko leppü’.

Olõ-i viil tiidä’, midä halduskõrraldusligu’ muudatusõ’ võiva’ siih maanulgahki üteh tuvva’. Korela Tea arvas, õt Setomaa ütine vald om kimmämb plaan ku suurõ Põlva valla tegemine. Tävveste võimalik, õt sis piät nakkama jalki vahtsõst selgest tegemä, mille taad seto ummakultuuri vaia om. Rahvaraamadukogosit oll´ 2014. aastagal terve Eesti pääle 549, a tiidläisi uurmistüü perrä võinu 2018. aastaga lõpus olla’ alalõ õnnõ 270 koko. No’ tiidläse’ lavva takast võiva’ külh üteldä’ uma arvamisõ, a kotusõpääline inemine tiid parembahe: sändseh kotusõh nigu Saatse om uma raamadukogo tähtsä ja tarvilik asotus. Paistus, õt esätaloh õgapääväst tüüd tetä’ om s´oo ilma aigu viil kõgõ kimmämb plaan – Jänese pereht naa’ riigikõrraldusligu’ muudatusõ’ vaivalt pututasõ’.