Siiligu Margus: kõik, mia tege meid tõistsagamatsõst, tuu tulõ tetä’ tõisi jaost huvtavas (0)

Siiligu Margus: kõik, mia tege meid tõistsagamatsõst, tuu tulõ tetä’ tõisi jaost huvtavas

Laaneotsa Annela

Su virma Okka tege pedäjänõglost sainaplaatõ. Kuvvamuudu sa tuu pääle tullit? Kost tulõva’ säntse’ mõttõ’!

Ma olõ kooni’ keskkooli lõpuni’ elänü’ Setomaal vanavanõbidõ taloh. Nii Setomaa loodus ku ka’ inemise’ omma’ olnu’ mu jaost kõõ ilma kujondajas ja teno toolõ mõtlõ eiski’ tõistmuudu. Igrise küläh, koh ma elli, olõ-õs väiga’ pall´o latsi kinkõga’ mässädä’. Ma olli höste pall´o loodusõh must aastaga vanõba vele ja kats aastakka noorõba sõsarõga’. Mi ehidi onnõ ja ronõ müüdä puid, kost sai kavvõbahe nätä’, ja ku mi löüdse mõnõ tsirgupesä, sis mi sai arvu, õt tsirgu kodo jaost om vaia puid, selle õt kohes muialõ pias nä uma kodo ehtämmä. Kõik saa-ai maapääl ellä’.
Säntse tulõvigu nägeminõ ja arvusaaminõ, õt loodusõh om kõik umavaihõl läbisegi polmit, pand ka’ arvu saama tuust, õt olõ-õi vaia inäp mano tetä’ rämpsi, selle õt tuu või õks kukkimuudu minnä’ looduistõ ja sis häötät kinkõgi’ kodo ar’. Nuu’ võiva’ olla’ eläjä’, tsirgu’ vai kala’. Koh mi elä, tuu om mi kõigi ütine krunt. Ja uma krundi pääle sa taha-ai rämpsi. Tuud kõkkõ opsi’ nii vanavanõba’ ku ka’ vanõba, õt tulõ hoita’ puid, puhmõ ja maad. Sügüse saat säntse saagi, kuvvamuudu olõt taimõkõisi iist hooltsõnu’.
Sääne mõtlõminõ ommõgi’ veenü’ minnu tooni’, õt tuutma piat midägi’ säänest, õt meist jääsi’ perrä väigokõnõ jalajälg ja tuu teesi-i loodusõlõ kurja. Mullõ meelüs mõtõlda’, õt alosta väikolt haljaba tuutõga’ ja kõik, midä mi tii, olõs puhas loodusõ jaost.

Kost tull helikindla pedäjänõglost plaadi mõtõh?

Tooni’ ma joudsõ mu jaost lihtsa matemaadiga abiga’, ütele panda’ mano üts om kol’. Vai ku võtta’ üts asi ja tõõnõ asi ja ku panõt nuu’ kokko, sis saat kolmada. Tehnoloogia muidogi’ tull jo umbõs kümne aastaga iist, a kõik aig hilläkeiste tuu läts tävveligubast, parebast ja tuust kasvigi’ vällä Okka. Hüä om tetä’ asja, minkõ aloskraam om jo olõmah ja tuu vaia õnnõ kokko kor´ada’. Ma olõ tennü’ kuuhtüüd Maarja küläga’ ja s´oo oll sis no’ toolõ jakk, õt näid tüüle võttõh mi saa umma koormust kõvastõ vähendä’ ja ka’ pakku’ tüüd, mia om näile joudu piteh. S´ooni aoni om kuuhtüü höste lännü’ ja mi kõik olõ rahu.
Mi muidogi’ taha uma kraamiga’ jouda’ Eesti piire seest vällä, õt mi saasi’ pääle Maarja külä võtta’ tüühü ka’ nuid inemisi, kiä’ talvitsõl aol siini ja marju korjamisõga’ saa-ai rahha tiini’. A pedäjänõklu korjamisõ jaost om talv kõgõ parep aig. Sis mi sekä loodust kõgõ veidebä ja mi korja pedäjänõklu päämätselt maahavõõdõt mõtsu platsõ päält ja talvõl võõdas mõtsu kõgõ inäbä maaha. Olõs muidogi’ hüä, ku talvitsõl aol tulõsi’ inemisõ’ kokkoostu kottõga’ , mia’ omma’ pedäjänõklu täüs, ja saava’ tuu iist rahha. Vaivalt, õt kohki’ muial ilmah säänestmuudu tetäs!
Säntse terviku luuminõ üte tuutõ jaost om olnu’ põnnõv protsess ja om väiga’ hüä, õt tuu meelüs ka’ inemisilõ ja nä kasutasõ’ mi tettüt kraami, õt umma koto ja tüükotust ilosabast tetä’.
Mu kadonu’ Laossina vanaimä, kiä oll mu jaost tähtsä inemine ja kiä hoit minnu kõõ väiga’, oll ka’ mäntsehki’ mõttõh leiutaja. Tä mõistsõ kõõ olõmah olõvidõst as´ost tetä’ praktilisi ja geniaalsit asju, õt umma ello lihtsabast tetä’. Üts asi, mia om miilde jäänü’, oll tuu, õt ku tä lõigas närtsa, sis jätt üte veere kinni ja sis köüt tuu kinnidse veere ümbre paiukepi, tõmmas tuu traadiga’ kinni ja nii saigi’ hindäle põrmandumõsu mopi, midä sis olõsi-i poodist osta’ joudnu’.
Ja Igrise vanaesä, kiä oll vanastõ mõtsavaht, oll ka’ vällämõtlõja. Mul om meeleh, kuvvamuudu tä kõo all umatett pingi pääl tekk luukõ ja kuis tä sügüse kor´as lehmäle ja tsikolõ ubinit kepiga’, minkõ otsa oll löönü’ nagla, õt piasi-i kumardamma.
Sama asi oll esäga’, kiä mõistsõ kõik katski lännü’ as´a’ ar’ paranda’, näütüses suusa’, minkõ otsa mi olli ar’ murranu’. Esä, imä ja vanavanõba’ omma’ kõik kuvvagimuudu mõotanu’ tuud, minkõga’ ma parhilla’ tegele, ja andnu’ inspiratsiooni mullõ. Loodusõh piat k´auma vallalitsi silmiga’, õt mõista’ nätä’, ja tulõ ka’ pruumi’ mitmit kõrdu läbi tetä’ ummi vahtsit mõttit. Ku proomi-i, sis saa-ai ka’ tiidä’, kas tüütäs vai tüütä-äi. Setomaal om pall´o tarku inemisi, kiä’ tegevä’ põnõvit ja hüvvi asju!
Akustilinõ paneel tekkü teno sisekujondajalõ, kiä arvas, õt sääne struktuur om hüä helü jaost, ja võttõh appi uma talopujatarkusõ, sis tundu tuu tävveste loogilinõ. Säält sis edesi sai jo ühendüst võõdõt Linda Madaliguga’, kiä om Eestih üts parebit akustikit ja kinkõ abiga’ sai akustilinõ paneel vällä tüütet. Mi käve ka’ Säksamaal Frauenhoferi instituudih Stuttgardih pruummah, koh mi sai kõgõ korgõba A-klassi tulõmusõ helüniildvüse kotusõ päält. Roomih, koh helü väiga’ tagasi peegeldüs ja sis suhtlõminõ om rassõ, sis sääl saat jo mõnõ pedäjänõgla paneeliga’ hüä tulõmusõ.

Toornainõh vai pedäjanõgla’ kor´atas kässiga’ ja kõik tüü om näppaga’. Pedäjänõgla’ pandas viiriga’ puuraami sisse. Mitu inemist teil Okkah parhilla’ tüüh om?

Parhilla’ om meid kokko 5 inemist, pluss kats investorit, kinkõ abiga’ mi olõ nii kavvõ joudnu’!

Kuis Okkal lätt? Kohes om mõtõh jouda’?

Mi olõ joudnu’ niikavvõ, õt mi saa hilläkeiste liiku’ ka’ välähpoolõ Eestit ja tutvusta’ hinnäst muialgi’! Meid om Eestih tähele pant ja tuu om toonu’ meele vahtsit kliente ja huvilisi!

Ti kävet ka’ Ajujahi saatõh ja sääl läts teil höste, ti joudsõt viie kõgõ pareba sekkä. Midä tuu kogõmus teele and?

Mi sai Ajujahilt üteh enesekindlust, pall´o vahtsit sõpru ja tutvit, mi tulihingelisi toetaiji, mia om meid kõõ sammukõsõ jago edesi avitanu’ ja paknu’ vahtsit kuuhtüüvõimaluisi! Ku kinkõlgi’ viil Setomaal om mõni põnnõv mõtõh, sis soovida kindlahe kandidiiri’ Ajujahi saatõhe!

Sa olõt peri Setomaalt Poloda nulgast, Miktämäe koolih ja Verska gümnaasiumih opnu’. Kas ja kuvvamuudu nuu’ kooli’ omma’ su mõtõht ökoloogilidsõ tuutõ poolõ touganu’?

Koolist saat ka’ midägi’ säänest üteh, midä kõrraga’ panõ-õi tähelegi’, ja õks nuu’ kooli’, koh ma olõ k´aunu’, omma’ meeleh positiivsõlt ja ma usu, õt kõik oppaja’, kinkõga’ ma olõ kokko puttunu’, omma’ andnu’ midägi’ mu isiku arõngohe. Maakooli’ omma’ luudusõlõ lähkobah ja sis ka’ ma’.

Kuvvamuudu sa olõt Setomaaga’ parhilla’ köüdet?

Parhilla’ eläse’ Setomaal mu vanõba’ ja sugulasõ’, ku aigu saa, sis k´au näil küläh. Juurõ’ kiskva’ õks hindä poolõ ja võimalusõl lää kodokotusõhe tagasi. Tuu om köüdüs, midä muialt lövvä-äi. Kõigil vaest olõ-õi säänest tugõvat köüdüst, mia tõmbas, a ma saa olla’ õnnõ tenolik, õt mul tuu om olõmah!

Midä sa muido tiit, ku vanõbidõkotoh Setomaal olõt?

Vanõbidõ man ma avida nii pall´o, ku saa, tegemisi om sääl hulga. Ummi tegemisi peräst juhtu sinnä’ harvakutti, harvõbahe ku inne, a ma proomi tuud paranda’ ja sagõhõppa vanõbidõ man abih k´avvu’. Nimä’ omma’ miika’ nii pall´o vaiva nännü’, õt meist õks inemisõ’ kasvata’, nii ku tuuh Eesti vilmih ülti!
Perreh omma’ vanõba’ ja sõsar-veli, kiä’ omma’ võimalusõl toetanu’ ja avitanu’. Ma proomi näile kõõ samaga’ vastada’.

Kuvvamuudu sa julgustasi’ Setomaa nuuri ettevõtlusõlõ ja midä ettevõtjas olõminõ sullõ hindäle and?

Ettevõtja aamõt and vabadusõ, a samah köüt sinnu ka’ 24/7. Säänest tüüd vaest palgatüülisõna saaki-i tetä’. S´oo om luuv, vahtsõ’ ja põnõva’ inemisõ’, erinevä’ kuuhtüüvõimalusõ’, pall´o magamalda’ öid ja tuu kõik kokko om väiga’ põnnõv ja hariv. Ikäv ettevõtjana kindlahe naka-ai ja ku nakas, sis sa olõ-õi inäp ettevõtja. Kõgõ rassõp oll edimäne samm. A ku tuu jo ar’ astu’, sis olõ-õi keerulist inäp midägi’. Kõõ saat vanõbilt tegijilt küüsüdä’ api ja ku ilosahe küüssü’, sis omma’ kõik nõuh avitamma. Mullõ meelüs ütleminõ, õt tiid tulõ küüsüdä’ nuidõ käest, kiä’ omma’ tulnu’ tagasi! Ja säänestmuudu ommõgi’ nii eloh ku ettevõtlusõh.

Okka võisi’ jo olla’ ka’ Setomaal, suurt vaiht parhillatsõ kotusõga’ olõ-õi.

Ku kõik höste lätt, sis ütskõik koh Okka om. Ideaalih olõs tuutminõ Niitsikul vanah puidutsehhih, mia om mu arvatõh nii geniaalsõh luudusliguh kotusõh, õt parebat kotust om rassõ ette kujota’. Tuu tetti Nõukogodõ Liidu aol ütes iihkujoligubas tuutmisõs terveh liiduh ja no’ võisi’ sääl tetä’ ütehkuuh Eesti tiidüsasutuisiga’ kõgõ haljabat tuutmist maailmah. Selle õt kõik liigusõ’ puhtaba energia ja keskkunna poolõ. Ja mia võisi’ olla’ parep ku tuu, õt saat tüüd tetä’ kest loodust ja valmsta’ tuutit, mia’ reosta-ai mi keskkunda, väärindedeh kas vai õka pedäjänõkla, mia Eestist vällä müvväs.

Mia toosi’ Okka-sagamatsõ’ ettevõttõ’ Setomaalõ?

Võimaluisi, õt tetä’ kavvõndõst tüüd, tulõ kõik aig mano ja kas sis piat kõõ uma kontor olõma kest liina, või olla’ ka’ maal ja vaest mi ka’ sinnä’ poolõ liigu, õt puhas õhk, vaiksõp keskkund ja looduslik keskkund omma’ nuu’ väärtüse’, minkõ man mi tahasi’ olla’. A õt ettevõttõ’ liigusi’ maa poolõ, sis tuu nimel om jo pall´o tüüd ar’ tett ja tetäs järest inäp, näütüses „Tagasi maalõ“ algatus, koh kogokund toetas nuuri ja ettevõtlikkõ nii pall´o, ku mõist, õt Setomaal parep ellä’ olõs. A ma arva, õt tuu ommõgi’ puhtalt toetaminõ ja julgustaminõ. Vaest pias tegemä ka’ mäntsegi’ suurõba piloot-projekti, mia avitasi’ tõesta’, õt maal saat ka’ ellä’ ja sääl om hüä ellä’.

Midä sa arvat, mäntsil ettevõtlusvormõl võisi’ Setomaal höste minnä’?

Eesti om väigokõnõ ja Setomaa viil väikop, tuuperäst masstuutmist siih tetä’ om keerolinõ vai sis nõud suuri kulutuisi ja konkurentsih püsümisõs hindu alla laskmist. Saasi’ ka’ tõisildõ, ku väärindäsimi kohalikku kaupa nii pall´o ku võimalik ja annasimi tuuläbi tuutilõ lisaväärtüse, mia avitas küüsüdä ka’ suurõbat hinda: kvaliteetne ja höste läbimõtõld toodõ, hüä disain vai sis teenus, väiga’ hüä maitsõelämüs vai kohaligu eriperä kiiks. Kõik, mia meid tege tõistsagamatsõst, om vaia tetä’ huvtavas tõisilõ ja õt mi olõsi-i tõõnõtõõsõlõ konkurendi’ vai hoops partneri’, selle õt kuuh om lihtsap ja mi jovva ütehkuuh kavvõbahe.