Seto Kuningriik 2010

XVII Kuningriigi päiv 7. augustil 2010 Mikitamäel

Ülembsootska ja meistri´

Seto Instituudi 2016. aastagal vällä antu "20 aastakka Seto Kuningriike" kõnõlõs niimuudu:

Päiv inne kuningriigi põhipäivä oll′ Laossina küläh väikene kuningriik, mis mõtõld oll′ küll latsilõ ja noorilõ, a tervütedü’ olli’ muidogi ka kõvastõ vanõmba’ huvilisõ’. Massi’ Seto kuningriigi säädüse’ ni Peko, ülembsootśka ja nuuŕsootśka ülembvõim.

Terve päiv oll′ täüs nii sakõt tegevüst, õt ikäv naka-s kellelgi. Nii suurõ hulga ettevõtmistõ peräst oll′ mano tulnu’ tavaperätsest pall′o inämb vanõmbit inemiisi. Kavah oll′ arheoloogiamatk, putmalda loodusõh toimõtulõmisõ kursus, kuuritsaga kalapüük ja muidogi püügist ka uhhaa kiitminõ.

Maastikumänguh pidi viieh kontrollpunktih üles näütämä tiidmiisi kalapüügih, leeloh ja rahvamuusikah, puu- ni näputüüh. Tetti tuld, lahuti puid ja laoti riita, lõigati pedäjäkoorõst vällä paatõ ja parandõdi kalavõrku.

Kinäl pääväpaistõlitsõl pääväl oll′ mi’ka ka Eesti Vabariigi president Ilvese Toomas Hendrik üteh naase ja tütrega. President pia-s pall′os käändä’ ka esi käüsse’ üles ja naada’ kallu puhastama.

Kuna huvilisil oll′ võimalus üüseski jäiä’, jakku tegevüst illatsidõ õdagutunnõni. Muidõ, üüsesjääjilõ tekk′ Taarka perimustiatri noortõstuudio ilosa üllätüse.

Kuivõrd tõisi huviliisi nuuŕsootśka amõtit pidämä löüdü-s, otsustõdi, õt ametit piat edesi pidämä Mõrra Liia.

Kuningriigi nakaś pihta tavalitsõl viisil. Mikitamäe kooli staadionilõ sõidi’ hobõsõvankriga ülembsootśka Sarvõ Õiõ ja nuuŕsootśka Mõrra Liia, sõasuurõmba’ üteh lipuga näide takah vallalitsõ GAZ 69 pääl. Hümni laulmisõ aigu heisati lipp ja sis loeti’ ette Peko pääväkäsu’. Uma tervitüse and′ edesi ka Eesti Vabariigi president Ilves, kiä rõhut′, õt Eesti riigi julgõolõkulõ tulõ kah′os tuu, ku veeremaa’ tühäs jääse’.

Sis tutvustõdi võistluisi ja näide kõrda ja õgaüts võidsõ minnä’ sinnä, kohe süä inämbä kutś. Kuna ilm oll′ eräkõrdsõlt pallav, oll′ pall′odõlõ meelüspaigas staadioni veereh kasuvidõ puie vari, kohe oll′ rassõ löüdä’ vapa paika. Ka lavatagonõ oll′ täüs varjo otsvit inemiisi, mis tull′ kasus sääl olõvalõ pildinäütüsele. Lisas kõrraldajilõ oll′ sinnä uma’ pildi’ üles pandnu ka hobipiltnik Puhalaineni Mikk.

Ku tõisil võistluisil oll′ osavõtjit õks hüägi hulk, sis kiigamängjist tull′ vällä õnnõ Leima Matis. A ummõhtõ om viiulil olnu’ olulinõ kotus nii eesti ku seto rahvamuusikah.

Ka kandlõmängjit oll′ vähä, kõgõst kats. Inämb võimaluisi mängulustist osa saia’ paki’ lõõdsamängja’, kedä oll′ kogoni viistõist.

Söögi ja joogi võistlusõl oll′ osalõjidõ hulk tavaperätselt suur. Kunagi varahappa olõ-i võistlusõl osalõnu’ naabririigi Eesti esileedi, śool kõrral sis provva Ilvese Evelin. Hindajidõ arvatõh tull′ õigõ võiduleevä tegija siski õks Setomaalt.

Varahappa on näputüü meistri tiitli lännü’ naisile, no anti edimäst kõrda tiitli’ mõlõmbalõ sugupoolõlõ.

Ütel hetkel pakk′ rahvalõ rõõmu kuningriigi platsi kottal tsõõritav paraplaan, minkõ hanna küleh lehvü Seto lipp.

Pall′odõlõ teküt′ presidendist rohkõmp elevüst tuu, õt mõlõmbal pääväl oll′ Setomaal väläh vinne Pervõi Baltiiski Kanali operaatorirühm. Või olla’ nää’ tulli’ vällä tuu peräst, õt mõni kuu varahappa kanti’ seto’ 46. rahvusõna Vinnemaa perisrahvustõ nimekirja.

Ülembsootśka valimisõl astõ’ paku pääle Sarvõ Õiõ, Raudoja Ahto ja paigapäälne Mikitamäe miis Jüriöö Vello. Kõkõ pikembä hanna sai hindä taadõ paar tunni varahappa kasatskikargusõ võistlusõ mõosa soerattaga lõpõtanu’ ja võistlusõ kinni löönü’ Raudoja Ahto.

Tellit bändi asõmõl tandsidi’ päävä lõpuh rahvast Setomaa uma’ muusigu’. Priksi Kristjani ja Valgu Tuumaga heidi’ kampa viil noorõ’ pillimehe’ Ämariku Evelin, Leima Matis, Kadarpiku Gloria ja Hüdsi Sander.