Võistluisi juhõndi´
SÜÜKE JA JUUKÕ VÕISTLUS
SÕIR. Võistlusõlõ tuud sõir piät olõma tett värskist kraamist (piim, kohopiim, võid, muna’, suul). Sõir piät olõma ilosa värmiga, höste kuuh püüsümä ja hüä värski lõhnaga. Sõira seeh või tarvtada’ lisandina õnnõ küümnit. Sõira võtva’ vasta komisjoni liikmõ’, kiä’ kintäse’, kas sõir sobis võistlusõ reeglidõga.
LEIB. Leib om kullanõ pala, minkõlõ anti suud, ku käärokõnõ maaha sattõ. Leib piät olõma juurõtisõga tett, hüä maigo ja lõhnaga, ilosa vällänägemisõga, päält ille ja pakso koorõga. Pääle jauha või leevä sisse panda’ õnnõ nuid lisandit, midä om võimalik kasvatada’ Setomaal. Leevä võtva’ vasta komisjoni liikmõ’, kiä’ kintäse’, kas leib sobis võistlusõ reeglidõga.
SIBULAPIIRAK. Võistlusõlõ oodami sibulapiirakut, minkõ põhi om sepäga tett. Piirak või olla’ kinnine vai päält lahtinõ. Olulinõ om puhas sibula maik, võimaligult vähäste lisandidõga. Piirak piät höste kuuh püüsümä, õt olõs lihtsa lõigada’ ja õt näesi’ illoś vällä. Hüä olõs, ku tarvtadasi’ umma kotusõpääl kasunu sibulat.
Vedosnik: Roots Emeri, tel 58228241
HANŚA, OL’, TAAR ja VERREV VIIN. Setomaal paktas umatett kraami õks nõnnopite. Tuuperäst piät joogi’, mia’ kuningriigi võistlusõlõ rahvalõ maitsmisõst tuvvas, olõma hüä maigoga, vannamuudu ja kõrdapite tett.
Kõrralinõ hanśa piät õks vana viisi perrä olõma mito kõrda läbi aet ja tohi-i olla’ vähämb ku 50 kraati kangõ. Õigõ hanśa om rüäst tett ja väega avvu seeh omma’ nuu’ meistre’, kiä’ viil eis’ ka rükä kasvatasõ’. Vannamuudu tett hanśa om klaar ja ilma värmildä’ ni hüä lõhnaga, minkperrä saat õkva üldä’, õt kraam om paslik ja õigõ. Hüvvä hanśat piät vällänägemisõ perrä jo tahtma ja maigo perrä hüäst kitmä. Vastavõtja piät kõrraga ar’ maitsma hanśa ni ütlemä tuujalõ, kas juuk lätt Seto Kuningriigi meistri võistusõlõ vai jääs rahvalõ maitsa’.
Ol’ om üväst tett juuk. Olõ-i mesimakõ. Parasjako käünü. Tohi-i olla’ vesine. Piät olõma hüä juvva’ ja tegemä meele kergest. Taar olõ-i kali. Innevanastõ tetti õgah taloh ummamuudu taari. Taar om leevä vai leeväkoorikidõ vai muud muudu jauhhõlõ pääle pant vii hapnõmisõ perrä saad hapu juuk. Taar piät olõma ilosa värmi ja hüä lõhnaga, tegijä piät ar’ seletämä taari tegemisõ. Taar piät olõma kõrralitsõlt aigupite ar’ hapanu ja piät olõma juujalõ meelelinõ.
Verrev viin om kodoaia vai mõtsamaŕakõistõst õigõhõ kääritet juuk, mia olõ-i ätkest last. Õga meistri tege ummamuudu, tuuperäst tulõ eis’ pruumma tulla’, õt meistri vällä sorti’.
Vedosnik: Liivago Imre, tel 53831637
Võistlõmma tuud kraami iist mastas rahha: sõir 15 €/kg, piirak 10 €/kg, leib 4 €/kg, hanśa 8 €/l, ol’ 2 €/l, taar 3 €/l, verrev viin 5 €/l. Kraami piät olõma: sõira 2 kg, piirakut 2 kg, leibä (vannamuudu) 2 kg, hanśat 1 liitri (teräviläst tett ja üle 50 kraadi), olt 2 liitrit, taari 2 liitrit, verevät viina 2 liitrit.
■ Kraami või tuvva’ ka’ inämbä ja sis tuu pandas kuningalavva pääle kostist.
■ Kraamõ vastavõtminõ kellä 10–11. Kraami vastavõtmisõ man om ka MTÜ Seto Küük esindäjä.
■ Hindaja’ (söögi- ja joogimaitsja’) andva’ uma helü, a tuu iist tulõ massa’: sõir 5 €, piirak 3 €, leib 3 €, hanśa 5 €, taar/ol’ 4 € ja verrev viin 4 €.
■ Kõkõ inämbä helli saanu’ söögi- ja joogitegijä’ omma’ rahva lemmiku’.
■ Śooaaśtagatsõ’ sõira-, leevä-, hanśa-, ollõja taarimeistri’ sortva’ vällä seto söögi ja joogi aśatundja’. Verevä viina ja piiragumeistri selgus rahva helüde perrä.
■ Juukõ ja süüke pruumminõ lõpõs, ku üte inemisõ tuud kraam saa otsa. Perräjäänü’ joogi’ ja söögi’ läävä’ kuningalauda kostist.
NÄPOTÜÜ VÕISTLUS
Timahava om kuningriigi näpotüü võistlusõ teemast päälinik.
Kuna päälinigu tegemine võtt pall´o aigu, sis piät varra alostama. Seto abielonaase kõkõ õgapäävätsemp pääkatõ om linik. Varatsõmbal aol koeti kirjuga ilostõt linik täüslinatsõst, ildambatsõl aol puuvillatsõst pleegitätü niidist. Kirälangust oll´ punanõ puuvillanõ maagõlang ni ildampa poodivillanõ ja umakedrat villanõ. Linigõ otsa’ õks alati ilostõti.
Timahava saa kuninga näpotüü meistrist tuu, kiä om kotoh valms tennü kõkõ ilosamba ja kõkõ inämbä aigu nõudnu linigu. Konkursil hinnatas, ku kõrdapite ja ku kimmält om koetu, kaetas ni hinnatas värme, kirja, ilostusi ni kuis nuu’ kõik kokko sobitusõ’. Kiä taht õks meistrist saia’, sis piät kõik tüü (linigu kangas, linigu kiri, pilopits vai nõglaga tsusit kumak ni pulgakõisiga koetu pilo) hinel olõma tettü. Hindamisõl and mano tuu, ku meistri om mustri eis’ vällä märknü. Vasta võtami ka linigu, ku olõt osalitsõlt eis’ tennü ja täpselt mano kirotanu, määne osa linigõst om su tettü tüü. Näütüsest: poodikangast ummõldu linik, a otsa’ ommava’ hinel koetu ja pilotatu, vai sis om võõdõt vanaimä vai kinkagi tõõsõ koetu liniguots, mano pantu hindäl koetu linigukangas ja pilotatu pits, vai muu sääne. Kimmähe piät olõma selgtüskiri man.
Viimäne aig linigu tuumisõst vai saatmisõst üteh nimesildi ja selgtüsega om 30. juuli Seto Käsitüü Kogo kontorihe Verskah. Töid võetas vasta ka 1. augustil Kuningriigipäävä hummogu infotelgih kooni’ kella 11.
Töid hinnatas ja hindaja’ kuts kokko Seto Käsitüü Kogo. Kõigist konkursilõ esitet töiest säetäs vällänäütüs. Rahva hääletüse tulõmusõna hõigatas vällä ka rahva meelest kõkõ ilosamba linigu tennü näpotüülinõ.
Vällä andas kats avvuhinda: rahva miildümine ja žürii meelest paremp.
Päävedosnik: Kala Ingrit, tel 512 0659
KARGUSÕ JA KASATSKI VÕIKI TANDSMINÕ
Valitas illoś, tark ja kõrralitsõlt rõivih seto esindäjä. Kõgõ paremb kargusõkargaja ja kasatskikargaja:
■ mõist seto muudu tandsi’;
■ om seto muudu olõkiga ja kihähoitmisõga;
■ mõist hinnäst pillimehe muusiga perrä säädä’ ja tandsi’;
■ kargusõkargaja tands tsõõrih tõisiga ütehkuuh ja edvistämäldä’ kaejidõ jaost.
Ku om veidembä ku kats võistlõjat, sis hindamist tulõ-i. Ku kargust kargama pand kirja inämb ku kümme tandsjat, sis hinnatas naisi kargust eräle katõh kategooriah: vanikpää’ ja linikpää’. Hindamistargol om õigus jättä’ avvuhind vällä andmalda’, ku olõ-i tingimuisi täüdet. Hindamistargol om õigus vällä anda’ erälde kitmisõ aupapõr, ku tuu om ar’ põhjõndõt.
Päävedosnik: Leetma Janeka, tel 5816 3614
PILLIMIIHI VÕISTLUS
Võistlusõl sorditas vällä üts kuninga pillimiis. Mängi’ võit libliklõõtsa, Teppo-tüüpi lõõtsa, karmoškat, kiigat, (seto helühannaga) kannõlt.
Midä kaetas ja kullõldas:
■ tulõ mängi’ üts seto kargus ni üts vabalt valit tandsolugu, midä mängitäs Setomaal;
■ pillimäng õkva kisk tandsma;
■ pilli perrä om hüä ja kerge seto muudu tandsi’ ja lugu om mängit kimmä taktiga;
■ pillimiis piät tiidmä ja mõistma tuust ka rahvalõ kõnõlda’, mäntsest nulgast lugu peri om vai kinkõ/minkõ perrä tä om tuu ar’ opnu.
Hindamistargol om õigus jättä’ avvuhind vällä andmalda’, ku olõ-i śood kõrda täüdet. Niisamatõ om näil õigus vällä anda’ lisaavvuhindu/tiitlit.
LEELOKOORÕ VÕISTLUS
Timahava om Seto Kuningriigih kõgõ paremba leelokoorikõsõ välläsortminõ. Õks tuu jaost, õt nuu’ naase’ ja mehe’, kiä’ mõistva’ seto laulu tetä’, saanu’ vahtsit laula üteh kooriga ette kanda’.
Śool aaśtagal om teema põllulaul, lisast oodõtas ütte ilotamisõ laulu koori umal valikul. Etteastõ tohi-i olla’ pikemb ku säidse mintat. Laulda’ tulõ pääst, seto muudu (algriimih jne) ja seto viiega. Hinnatas kõkkõ tuud, mia seto laulu mano käü: sõnno, iistütlejät, killõt, koori hellü ja kõrralist vällänägemist. A niisamata ka tuud, kuis kuur ilotas ja helü kokko kõlas.
Oodami koorõ hüälmeelel ilotama ni võiki laulma. Oodõtas nii naisi ku miihi!
Vedosnik: leelokoor Helmine. Suun Riina, tel 524 0761
KIMMÄS SETO KEELE KÕNÕLÕJA
Tuu jaost, õt Seto Kuningriigih kimmä kõnõlõja avvunimetüs saia’, piät mõistma höste seto keeleh kõnõlda’. Tuu jaost tulõ rahva iih üts väiko jutusõkõnõ ette kanda’. Jutt om ette ant eesti kiräkeeleh ja tuu tulõ ümbre panda’ seto kiilde. Ettevalmstamisõst andas papõr ja pleiäts, kimmä ao joosul tulõ tuu ümbrepandminõ ar tetä’. Tuusama jutt tulõ sis seto keeleh esinemislaba pääl rahvalõ ette kanda’. Päämäne om, õt juttu tulõsi-i sisse kiräkeele sõnno sääl, koh saa üldä’ uma setokeelidse sõna.
Kõnõlõja man hinnatas:
■ seto muudu sõnasäädmist jutussõh;
■ vannamuudu ütlemistõ ni sõnno tarvtamist;
■ seto muudu sõnno käändmist-püürdmist;
■ õigõ seto keelekumu (intonatsiooni) välläkostumist.
Päävedosnik: Nassari Elvi, tel 527 1760, elvi.nassar@gmail.com
VÄGÜMEHE VÄLLÄSORTMINÕ
Setomaa kõgõ kõvõmba mehe välläsortmisõ man kaetas joudu, kimmäst kätt ja terävät nutti. Kihäkaal om õnnõ üts ja piä-i olõma Setomaa juurõ’, om vaia julgõt päälenakkamist. Kõgõst kõnõldas täpsembält võistlõmisõ man. Kõgõ kõvõmba vägümehe jaost olõ-i tähtsä’ punkti’, tä om tõisist üle, ku om õigõl aol õigõh kotusõh.
Vedosnik: Meitus Miko, tel 5301 5109
TALOTÜÜMEISTRI
Talotüümeistri võistlusõl pandas proomilõ osavõtjidõ praktilitsõ’ oskusõ’, täpsus, kiirus ja tarkus erinevidõ taloelo ja maaeloga’ köüdet ülesandidõ läbi. Võistlusõl selgitõdas vällä osavamb talotüü tundja, kiä’ mõist kõgõ parembahe ühendä’ tiidmisõ’, mõistmisõ ja targalt tegutsõmisõ. Mi ooda osa võtma nii naisi ku miihi.